«Terminoloogia on kirjakeele lahutamatu osa ja mõjutab oluliselt keele arengut,» rõhutas Eesti terminoloogiaühingu esimees Siiri Lauk.
Ühe komisjoni liikmena stipendiumitaotlejate töid hinnanud Laugu sõnutsi moodustab keeleuurijate väitel kuni 90 protsenti kirjakeelde tulevatest uutest sõnadest just eri valdkondade terminoloogia. Seetõttu on ääretult oluline, et kasutataks korrektset eestikeelset oskussõnavara.
Nii on hiljuti jagatud stipendiumitegi eesmärk toetada terminite väljatöötamist uurimistööde osana ning laiemalt teadvustada eestikeelse terminoloogia vajalikkust.
Stipendiaatide vahel tänavu jagamisele läinud suurima stipendiumi sai oma doktoritöö osana biogeograafia leksikoni koostanud TÜ 4. aasta doktorant Lauri Laanisto.
Mitte ainult keeleteadlased
Laanisto kinnitusel on biogeograafia, nagu nimigi ütleb, mitmest valdkonnast kokku sobitatud eriala, mis on pealegi suhteliselt uus ja seetõttu on ka eestikeelne terminoloogia puudulik. Laanisto loodab, et tudengitel on leksikonist kasu, sest eestikeelsete terminite kõrvale jätab ta alles ka ingliskeelsed.
Laugu kinnitusel on stipendiaatide tööd nii sel kui ka eelmisel aastal olnud loomingulised. Nüüdseks on ka näha, et näiteks eelmisel aastal jagatud stipendiumid läksid asja ette. «Väljundid olid praktilised, stipendiaadid koostasid terminite kogu või korrastasid mingi kindla osa uuritava ala mõistesüsteemis.»
«Hea meel on selle üle, et peale on tulemas noori inimesi, see tähendab kujunemas on uus terminoloogide põlvkond » rõõmustas Lauk ja lisas, et infoühiskonna areng kätkeb hulganisti uusi mõisteid, mida defineerima ja korrastama peaks eelkõige just nooremad.
 |
| TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar |
Enne emakeel selgeks
Lauk tunneb ainult muret, et vähe on olnud taotlejaid reaalainete valdkonnast, rohkem on terminoloogiaga tegelejaid humanitaaride hulgas. Samas nentis ta, et täppisteadustes kasutusel olevad terminid ei muutugi nii kiiresti.
Puudulikuma eestikeelse terminoloogiaga valdkonnaks peab ta hetkel infotehnoloogiat. «Teistel valdkondadel on kogemus ja traditsioon,» ütles ta ja täpsustas, et infotehnoloogias selline baas suuresti puudub. Seetõttu on enamik infotehnoloogias kasutatavatest terminitest ingliskeelsed, või mis veel hullem, inglise-eesti segakeelsed. Seda ei saa aga heaks tooniks lugeda.
Lauk nentis, et arengupotentsiaali on eestikeelsete infotehnoloogiaterminite loomiseks küllalt ning möönab, et mõnedki terminid on tavakasutajatele seni väga võõraks jäänud. Ka mõjutab infotehnoloogia kõigi valdkondade mõistetesüsteeme. «Mõisted tuleb eesti keelt rääkivale inimesele eesti keeles lahti seletada. Uuega harjumine võtab ka aega,» märkis ta.
«Kui terminoloogia muutub ingliskeelseks, siis sellega me aegamisi kaotame oma keeleidentiteedi,» on Lauk kindel. Kui teaduskeele juurde käiva omakeelse terminoloogiaga ei ole asjad korras, algab kogu keele vaikne allakäik.
Lauk rõhutab, et peab võõrkeelte oskust vajalikuks, ent ta on veendunud, et kui inimene ei oska korralikult oma emakeelt, siis ei saa juurdeõpitav võõrkeelgi korrektne olla. Seega on nii igapäevasuhtluses kui ka teadustegevuses enne võõrkeelse terminoloogia kasutamist vaja selgeks teha nende omakeelsed vasted.
Avalikkuses on olnud nurinat kõrgkoolide õppetöö ingliskeelseks muutumise üle. Laugu hinnangul on aastaid tagasi publitseeritud eestikeelsed õppematerjalid sageli sisult aegunud, ent nende uuendamine on kinni pelgalt tahtmises. Lihtsam on minna kergema vastupanu teed, ning selle asemel, et luua omakeelseid õppematerjale, suunata õppurid juba gümnaasiumiastmest alates võõrkeelsete allikate juurde.
Stipendiaadid
2008. aasta stipendiumid pälvisid biogeograafia leksikoni koostanud TÜ 4. aasta doktorant Lauri Laanisto, TÜ 1. aasta doktorant Kaarel Veskis, kes täiendab doktoritöö osana arvutilingvistikat, infotehnoloogia terminite kallal töötav TÜ magistrant Heilo Altin ning säilituskorralduse sõnastiku looja TÜ arhiivinduse dotsent Kurmo Konsa. Tallinna Ülikoolist pälvisid stipendiumi doktorandid Anastassia Zabrodskaja ja Anni Oja.
Eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumile said kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud ning teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eestikeelset terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.
