TÜ pealehele Ülikooli kalender Reklaam Toimetus Kolleegium Missioon
Tartu Ülikooli ajakiri 16. mai 2012
07.10.2004

Teadmistepõhisest ühiskonnast 2.

Printvaade
Aastal 2001 kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2002 2006 «Teadmistepõhine Eesti». Strateegia näeb Eestit teadmistepõhise ühiskonnana, kus materiaalsed ja vaimsed (sh rahvuslikud) väärtused sõltuvad teadmistest ja nende rakendamisest.

On olemas Eesti teaduse tippkeskused ja SPINNO programm, teadus- ja arendustegevuse rahastamine on kasvanud, kavandatud on infra­struktuuri, innovatsioo­niteadlikkuse ja riskikapitali programmid. Ometi on infrastruktuuri olukord kehv, strateegias kavandatud pro­g­ram­mid pole käivitunud, kraadiõpe pole soovitud tase­mel jne.

Hariduse eeldus on ajud

Võtmesõnad mõistetest ühene arusaamine, võrgustik, üksiku ja terviku vahekord, suutlikkus, on üllataval kombel sarnased nii väiksemas (Eestis) kui ka suuremas (Euroopas) ulatuses.

Iseloomulik on ühiskonna kan­natamatus, teadlastelt ooda­takse valuprobleemide lahendusi otsekohe. Ometi ei sünni lahenduste leidmine üleöö ega põlve otsas ja mis samuti oluline teadmiste ka­sutamise eeltingimuseks on teadjate olemasolu.

Sellele on viidanud oma essees Academia Europaea president prof Jürgen Mittelstrass (Akadeemia, 2003, 12), sest tänapäeva maailm on ekspertide maailm. Seega on oluline haridus, mis vaatab ette. Õpetajate roll ei tohi piirduda vahendamisega, vaid hariduse eelduseks on ajud. Kui teadmised muudetakse lihtsalt kaubaks ja teadlased teenindajateks, siis kaob tea­dusuuringute olemus ja väär­tus, hoiatab Mittelstrass. Olen temaga igati päri.

Teadusajaloost on teada, et Ptolemaios uuris liikumist nii, nagu see vaatlejale paistis, Newton uuris aga liikumise põhjusi. Tänasel päeval teame, milline lähenemine andis tulemusi.

Põhjuste otsimine

Euroopa on käivitanud diskussiooni ja tegevuse väga laial tasemel Euroopa Ko­m­isjon ja selle nõuandvad kogud analüüsivad põhjusi ja kavandavad ettevõtmisi.

Ka Eestis on hoogustunud tegevus sihiga teadmistepõhise ühiskonna poole. Ühelt poolt tahaksime kõik, et asjad muutuksid kiiremini. Ometi jäävad paljud head mõtted suutlikkuse taha. Suutlikkus administreerida, doktorikraade «toota», intensiivistada aren­dustegevust on olulised hoovad ja tuleb vastata küsimusele: «Kas meil on kriitilist massi?».

Ikka ja jälle tekivad raskused otsuste realiseerimisel ja info levikul. Väikeses ühiskonnas ei mõju keskmistamise efekt ning personifitseerimine võtab võimust.

Järgides eelpool nimetatud Newtoni ideed uurida põhjusi, on EL jõudnud arusaamisele, et tõhustada tuleb alusuuringuid ja haridust. Eestis on teinekord kõlamas hääled, et meie teadus- ja arendustegevus olevat vaid alu­suuringute suunaline ja seetõttu tulevat rohkem toetada rakendusuuringuid. Tõsi, arendustegevus ja erasektori osa teadus- ja arendustöös on Eestis vilets. Ometi ei saa me üle ega ümber põhjustest, kui me ei taha just Ptolemaiose moodi vaid kirjeldada.

Muutuv Euroopa see oli ka Academia Europaea tee­ma septembris toimunud aastakonverentsil Helsingis. Muutuv on loodus, muutuv on ühiskond. Kas on olemas ühtne Euroopa ühiskond, po­liitika, majandus, teadus jne see on küsimus, millele tuleb järjest uusi vastuseid.

Olen tihti tsiteerinud Frie­debert Tuglase ütlust: «Tuleb taotleda suurimat, et saavutada suuremat». Ka siin on see ütlus omal kohal, sest tahaksin lisada meie tulevikuvisioonile ambitsioonika eesmärgi. See võiks kõlada nii: «Eesti on omandanud hea teaduspotentsiaaliga riigi maine». Teiste sõnadega, teadmistepõhise Eesti sihi kõrval, mis määrab meie tegevuse oma väikeses Eestis, tuleks jõuda selleni, et oleks teada «Eesti teadmiste keskmena». See on nähtavus, see on koostöövõrgustiku sõlm, see on Jakob Hurda tuntud mõte uues rüüs.
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database