On olemas Eesti teaduse tippkeskused ja SPINNO programm, teadus- ja arendustegevuse rahastamine on kasvanud, kavandatud on infrastruktuuri, innovatsiooniteadlikkuse ja riskikapitali programmid. Ometi on infrastruktuuri olukord kehv, strateegias kavandatud programmid pole käivitunud, kraadiõpe pole soovitud tasemel jne.
Hariduse eeldus on ajud
Võtmesõnad mõistetest ühene arusaamine, võrgustik, üksiku ja terviku vahekord, suutlikkus, on üllataval kombel sarnased nii väiksemas (Eestis) kui ka suuremas (Euroopas) ulatuses.
Iseloomulik on ühiskonna kannatamatus, teadlastelt oodatakse valuprobleemide lahendusi otsekohe. Ometi ei sünni lahenduste leidmine üleöö ega põlve otsas ja mis samuti oluline teadmiste kasutamise eeltingimuseks on teadjate olemasolu.
Sellele on viidanud oma essees Academia Europaea president prof Jürgen Mittelstrass (Akadeemia, 2003, 12), sest tänapäeva maailm on ekspertide maailm. Seega on oluline haridus, mis vaatab ette. Õpetajate roll ei tohi piirduda vahendamisega, vaid hariduse eelduseks on ajud. Kui teadmised muudetakse lihtsalt kaubaks ja teadlased teenindajateks, siis kaob teadusuuringute olemus ja väärtus, hoiatab Mittelstrass. Olen temaga igati päri.
Teadusajaloost on teada, et Ptolemaios uuris liikumist nii, nagu see vaatlejale paistis, Newton uuris aga liikumise põhjusi. Tänasel päeval teame, milline lähenemine andis tulemusi.
Põhjuste otsimine
Euroopa on käivitanud diskussiooni ja tegevuse väga laial tasemel Euroopa Komisjon ja selle nõuandvad kogud analüüsivad põhjusi ja kavandavad ettevõtmisi.
Ka Eestis on hoogustunud tegevus sihiga teadmistepõhise ühiskonna poole. Ühelt poolt tahaksime kõik, et asjad muutuksid kiiremini. Ometi jäävad paljud head mõtted suutlikkuse taha. Suutlikkus administreerida, doktorikraade «toota», intensiivistada arendustegevust on olulised hoovad ja tuleb vastata küsimusele: «Kas meil on kriitilist massi?».
Ikka ja jälle tekivad raskused otsuste realiseerimisel ja info levikul. Väikeses ühiskonnas ei mõju keskmistamise efekt ning personifitseerimine võtab võimust.
Järgides eelpool nimetatud Newtoni ideed uurida põhjusi, on EL jõudnud arusaamisele, et tõhustada tuleb alusuuringuid ja haridust. Eestis on teinekord kõlamas hääled, et meie teadus- ja arendustegevus olevat vaid alusuuringute suunaline ja seetõttu tulevat rohkem toetada rakendusuuringuid. Tõsi, arendustegevus ja erasektori osa teadus- ja arendustöös on Eestis vilets. Ometi ei saa me üle ega ümber põhjustest, kui me ei taha just Ptolemaiose moodi vaid kirjeldada.
Muutuv Euroopa see oli ka Academia Europaea teema septembris toimunud aastakonverentsil Helsingis. Muutuv on loodus, muutuv on ühiskond. Kas on olemas ühtne Euroopa ühiskond, poliitika, majandus, teadus jne see on küsimus, millele tuleb järjest uusi vastuseid.
Olen tihti tsiteerinud Friedebert Tuglase ütlust: «Tuleb taotleda suurimat, et saavutada suuremat». Ka siin on see ütlus omal kohal, sest tahaksin lisada meie tulevikuvisioonile ambitsioonika eesmärgi. See võiks kõlada nii: «Eesti on omandanud hea teaduspotentsiaaliga riigi maine». Teiste sõnadega, teadmistepõhise Eesti sihi kõrval, mis määrab meie tegevuse oma väikeses Eestis, tuleks jõuda selleni, et oleks teada «Eesti teadmiste keskmena». See on nähtavus, see on koostöövõrgustiku sõlm, see on Jakob Hurda tuntud mõte uues rüüs.
Autor: Jüri Engelbrecht
