Õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul tuli tagasiside andmise ettepanek tudengitelt endilt. «Õppekavade kokkupanemisel peakski olema sõnaõigus ka üliõpilastel, sest nemad on ju need, kes ülikoolis õpivad,» ütles Rutiku teisipäeval õppeosakonnas üliõpilasesinduse ja küsimustikule vastajatega kohtumisel.
 |
| Proviisor Janne Reim ja informaatikatudeng Ain Uljas olid kaks tudengit, kes lisaks õppekava tagasisideankeedi täitmisele arutasid õppimisvõimaluste parandamist ka üliõpilasesinduse ja õppetöö spetsialistidega. (Foto: Andres Tennus) |
Alates eelmisest õppeaastast korraldatakse õppeinfosüsteemis iga sügissemestri alguses viimase kursuse kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilaste seas õppekavade hindamise küsitlus. Seal saavad bakalaureuse- ja magistriastme viimase aasta tudengid võimaluse vastata põhjalikule ankeedile, mis peaks kokkuvõttes näitama, milline on aastate jooksul ülikoolist saadud õppetöökogemus.
Esimeses, A-osas saab valikvastustega anda hinnangu õppekava, -protsessi ja -korralduse kohta. B-osas anti muu hulgas võimalus teha ülikoolile ettepanekuid, kuidas korraldada järgnevatel aastatel õppetööd paremini.
Selle eesmärk on saada üliõpilastelt tagasisidet õppekavade korraldusliku poole, õppeprotsessi, õppekeskkonna, õpetamismeetodite ning nõustamisteenuste kohta, mille abil parandada õppetöö kvaliteeti.
Õppetöö analüüsi spetsialisti Kersti Roosimäe sõnul tõid üliõpilased ka tänavu lisaks negatiivsetele märkustele välja ka mitmeid positiivseid võrdlusi. «Näiteks oli neil hea meel, et võrreldese varasemaga on praegu ainete ja õppekavade ülesehitus märksa parem,» ütles Roosimäe.
Isiklikkus ja praktika
Küsitlusele vastanud hindasid kõrgelt neid õppejõude, kes suudavad kirjalike tööde puhul anda üliõpilastele individuaalset tagasisidet. Informaatikatudengi Ain Uljase sõnul saab küll õppejõuga eraviisiliselt suhelda, kui seda väga vaja on, suur hulk tudengeid tõi aga välja vastupidise tendentsi.
Palju toodi välja seda, et õppekavas peaks olema rohkem valikaineid ja infot nende toimumiste kohta. Samuti huvitas vastajaid praktikapõhiste ainete ja ülesannete hulga suurendamine õppetöös. Nii kinnistuvad teoreetilised teadmised palju selgemini ja kiiremini.
Sel aastal oli küsimustikule vastajaid kokku 1675, mis teeb kokku 25% viimase kursuse bakalaureantidest ja magistrantidest. Mullu osales küsimustikule vastamisel ja auhindade loosimisel 1669 üliõpilast.
Õppeprorektorit Birute Klaasi rõõmustas vastajate suur hulk. Küll tunnistas ta, et üks asi on õppeinfosüsteemis arvutile vastata, teine aga programminõukogus sõna võtta, mille õigus on kõigil üliõpilastel.
«Kui me saaks aktiivsed tudengid programminõukogudesse, oleks üliõpilaste tagasiside õppekavadesse puutuvas veel otsesem ja efektiivsem,» rääkis Klaas teisipäeval. Tihedam ja vahetum suhtlus tagaks tulevikus tudengitele läbimõelduma ülikooliaja.
Õppetöö korraldust puudutavat ankeeti sai õppeinfosüsteemis täita kuu aja jooksul oktoobri keskpaigani. Vastanute seast valis arvuti välja 15 tudengit, kes said tänutäheks tagasiside eest Vanemuise, Aura, Apollo ja TÜ raamatupoe kinkekaardid.
Programminõukogud aitavad luua paremaid õppekavasid
Õppekava programminõukogu on mõeldud programmijuhile nõuandva organina, kus on esindatud õppekava huvipooled: eelkõige üliõpilased ja tööandjad ning muidugi ka õppekavaga seotud õppejõud ise.
Üliõpilased kritiseerivad tihti õppekava, aga ei selgita, mida oleks vaja täpselt muuta. Konstruktiivse tagasiside puudumisel on õppekavaarendus väga raske.
Tartu Ülikool tahab nüüd programminõukogude ja regulaarse õppekavade sisehindamise kaudu, mida korraldavad programmijuhid ja kinnitavad programminõukogud, arvestada õppekvaliteedi tagamisel üliõpilaste tagasisidet.
Autor: Merilyn Merisalu
