AHHAA alustab iseseisvat elu

Seitse aastat tagasi alustas teadus- ja arendusosakonna projektina tegevust teaduskeskus AHHAA. 1. novembril andis rektor Jaak Aaviksoo projektijuht Tiiu Sillale tulemusliku töö eest ülikooli aumärgi. AHHAA jätkab oma tegevust sihtasutusena.

Rektor Jaak Aaviksoo andis 1. novembril Tiiu Sillale tulemusliku töö eest üle TÜ aumärgi. (Foto: VARJE SOOTAK)

Keskuse eesmärk oli ja on teaduse tutvustamine laiale ringile, sh kõigile vanusegruppidele. Tehtud on seda nii interaktiivsete kui ka meelelahutuslike üritustena kogu Eestis. «Üksi, ilma teaduse populariseerijate huvi ja abita, samuti ülikooli abita ei oleks nii palju nende aastate jooksul sündinud. Tänan kõiki, kes AHHAA-keskuse juures nõu või jõuga tegevad on olnud ja on. Loodetavasti tunneme peatselt sellest, et meie koostöö on peatselt materialiseerunud uues, kaunis, sisukas ja põnevas teaduskeskuse hoones,» ütles Tiiu Sild.

AHHAAle anti 2001 Tartu aasta kultuurikandja tiitel, ta on saanud ka Lõuna-Eesti parima turismiobjekti tiitli. Tiiu Sild aga tunnistati 2001. a Tartu ettevõtlikumaiks daamiks.

Projektist sihtasutuseks

2004. a algul loodi ülikooli teaduskeskuse projektist sihtasutus, mida juhib kuueliikmeline nõukogu. Sellesse kuulub kaks haridus- ja teadusministeeriumi, kaks TÜ ja kaks linna esindajat. TÜst kuuluvad nõukogusse prof Jaak Kikas ja teadusprorektori abi Karin Jaanson.

President Lennart Meri AHHAA esimesel näitusel 1998. (Foto: UT ARHIIV)

«Et keskus sihtasutuseks muutus, ei tähenda tegevuse suunamuutust. AHHAA arengu jaoks oligi vaja kaasata olulisi koostööpartnereid, nagu ministeerium ja linn,» ütles Karin Jaanson. Jaansoni sõnul peab ülikool väga tähtsaks teaduse populariseerimist maast-madalast. «Tänapäeva maailm ja teadus muutuvad aina keerulisemaks ning lastele tuleb kõike osata lihtsalt ja huvipakkuvalt seletada ning näidata. Nii ei peleta neid hiljem ka teadlasekarjäär,» seletas Jaanson.

AHHAA juurde kuulub põhikirjaliselt ka teadusnõukogu, kes tagab kompetentsuse ja aitab praktilisi küsimusi lahendada. 12st liikmest on TÜ õppejõude 8. Teadusnõukogu oli ka ülikooli projekti aegu nõuandvaks tarkade koguks.

Putukaeksemplar Londonist. (Foto: VARJE SOOTAK)

Veebruaris kinnitati uus koosseis, mida juhib prof Jaak Kikas, sihtasutuse juurde. «Mitmed TÜ teadlased on olnud ja on AHHAA ürituste juures abiks formaalselt struktuuri kuulumata, lihtsalt soovist oma tööd tutvustada ja teadust laiale avalikkusele lähendada. Meil on koostatud nn AHHAA af la carte-programm, mis võimaldab koolidel ja asutustel kutsuda teadlasi kohapeale esinema,» märkis Tiiu Sild.

Üliõpilaste osalus

Küsimusele, kuidas tudengid on AHHAA tegevuses osalenud, vastas Tiiu Sild, et näiteks bioloogiatudengid teevad tähetornis koolirühmadele lõbusaid laboritunde, füüsikatudengid ehitavad nupukaid masinaid, keemiatudengid näitavad teadusteatris tossu ja pauguga katseid.

«Teadusnäituse giididena on töötanud tudengeid peaaegu igast teaduskonnast, sh ka magistrante,» lausus Sild. Sihtasutuse nelja põhitöötaja hulgast on üks TÜ doktorikraadiga (Kaido Reivelt) ja üks õpib doktorantuuris (Tiiu Sild). AHHAA juures on kaitstud neli lõputööd, kaks kaitsnut on jõudnud juba magistrikraadini.

Seitsme aasta jooksul on AHHAA korraldanud nii interaktiivseid kui ka teisi põnevaid näitusi. Esimene suurem väljaastumine oli 1998 «Millest räägivad tähed?» TÜ kehakultuurihoones, mis tõi kokku 22 000 külastajat. Külastajate arv kolmekordistus juba järgmiste aastate näitustel «Ahhaa, putukad!» ja «Ahhaa, inimene!» Tartu Näituste hallis.

8-aastane Berit mäletab väga hästi hiiglasuuri putukakujusid (Londoni Loodusajaloo muuseumi eksponaadid), naelavoodit jm. «AHHAAs sai ka okolaadi teha ja mulle puhuda. Aga kõikuval sillal ma kartsin käia,» meenutab Berit. «Ja kui nupule vajutasin, sai inimese kehaosasid näha.» Eriti on Beritile meelde jäänud käigud Experimentariumi Taanis, kus ta koos vanematega mõne aasta elas. «Seal tutvustas tädi Tiiu igasugu põnevaid asju.» Tädi Tiiu, st Tiiu Sild, oli Taani teaduskeskuses Experimentarium staþeerimas.» Ka näitusi on korraldatud koostöös Taani, Soome jt maade teaduskeskustega.

Uus hoone

Esimese impulsi saigi Tiiu Sild 1989 Soomes vastavatud Heureka-keskuses. «See oli nii tugev, et hakkasin välisreisidel alati teaduskeskusi otsima. Selgus, et teaduskeskused tegutsevad igas endast lugupidavas riigis.

Töötasin toona TÜMRI laboris molekulaardiagnostika alal ja koostöös arstidega sai selgeks, et tänapäeval on ülioluliseks saamas sisemine motivatsioon, mis suunab inimesi uusi teadmisi omandama ja end arengutega kursis hoidma,» ütles Tiiu Sild. Tema sõnul ongi teaduskeskused loodud mõjusa ahhaa-elamuse ja teadmishuvi toetamiseks. Ja kui Tartu Ülikool kuulutas 1997. a suvel välja teaduskeskuse projekti juhi ametikoha konkursi, siis leidis Tiiu Sild, et seda tööd ta tahabki teha.

Kolme aasta pärast on oodata Emajõe ääres Aura kõrval AHHAA uue maja avamist.