Eelnevast tulenevalt arutas ülikooli valitsus 9. märtsil 2005 Käärikul toimunud väljasõiduistungil rektoraadi esitatud teese ülikooli lähiaastate finantsstrateegia kujundamiseks. Arutelu lähtekohaks oli väide: «Ülikooli finantsilise elujõu määrab tema käibe suhe Eesti SKP-sse. Ülikool peab jätkusuutlikkuse tagamiseks kindlustama SKP suhtes oma käibe ennakkasvu».
Eesmärgid lähiaastateks
Julgustavas üksmeeles jõudsime seisukohale, et teesides püstitatud eesmärk: «Aastaks 2008 on ülikooli õppe- ja teadustöö käive 0,66% Eesti SKP-st ning realiseerunud on palgaskeem 4-3-2 riigi keskmist vastavalt professori, dotsendi ja lektori keskmiste palkadena. Mitteakadeemiliste töötajate keskmine palk oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Palgakulud moodustakasid 60% ja akadeemilise koosseisu palgakulud 40% ülikooli käibest,» see on ühtaegu nii vajalik, mõistlik kui ka võimalik. Sõnastatud eesmärgi saavutamise teedes tuleb ülikoolis muidugi veel kokku leppida. Esmalt ootame tagasisidet valitsuse liikmetelt 34 punktist koosnevate teeside kohta, seejärel koostame konkreetsema strateegilise tegevuskava, mille arutelu vajab kogu ülikooli liikmeskonna osalust. Tegevuskava võiks leida toetuse ülikooli nõukogu tasemel veel sel semestril.
Ühine tegutsemine
Nagu juba öeldud, ei ole meil tegelikult teisi valikuid. Üha avanevas ja suureneva konkurentsiga maailmas jäävad ellu need ülikoolid, kes suudavad pakkuda akadeemilisi teenuseid, mis oma hinna ja kvaliteedi suhte poolest on partneritele ahvatlevad. Orienteerudes rahvusvahelise teadusülikooli kvaliteeditasemele, peame olema suutelised kindlustama teadus- ja õppetöö tellimuste mahu ühe akadeemilise töötaja kohta vähemalt 800 000 krooni tasemel eeloleval aastal ja kasvatama seda taset 10% võrra järgnevatel aastatel. Selleni jõuda on raske, ent mitte võimatu.
Kutsun ülikooli liikmeskonda eesseisvas arutelus aktiivselt osalema - edu saavutamine sõltub olulisel määral meie suutlikkusest püstitatud eesmärgi nimel ühiselt tegutseda.
Autor: Jaak Aaviksoo
