Ajateenistus ja osalemine kaitseväe õppekogunemisel
17-aastaseks saamisel tekib Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus. Kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisest teatab Kaitseressursside Amet kirjalikult. Teade saadetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile või avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
Kõrgkooli astunud noormehed saavad ise valida, millal nad kaitseväeteenistuse läbivad, kuid nad peavad selle läbima hiljemalt kolme aasta jooksul pärast õppeasutusse vastuvõtmist. Ajateenistusse asumise kalendriaasta valik tuleb Kaitseressursside Ametile teatada hiljemalt keskhariduse omandamise aasta 15. septembril esitades vastava avalduse. Ajateenistusse ei kutsuta arsti või õe erialal õppivat üliõpilast, kui esitada Kaitseressursside Ametile kirjalik taotlus. Täpsemalt saab lugeda Kaitseressursside Ameti kodulehelt. Avalduse esitamata jätmist käsitletakse kui valmisolekut minna ajateenistusse mis tahes ajal lähtuvalt Kaitseressursside Ameti vajadustest. Seega võib juhtuda, et avalduse esitamata jätnud noormees kutsustakse ajateenistusse keset õppeaastat.
Kaitseväeteenistuskohustuste täitmise ajaks on üliõpilastel võimalik taotleda akadeemilist puhkust.
Ülikooli vastu võetud üliõpilaskandidaadid, kes soovivad enne õppetööle asumist läbida ajateenistuse, peavad esitama akadeemilise puhkuse avalduse koos ajateenistuskutsega oma valdkonna dekanaati. NB! Kaitseväeteenistusse asumisel ei piisa nende poolt ülikoolile saadetavast tõendist, kõigil akadeemilisele puhkusele siirduvatel üliõpilastel on kohustus esitada avaldus.
Üliõpilane on õppetööst vabastatud täielikult ka ajal, kui ta osaleb kaitseväe õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel või kui ta ei saa mobilisatsiooni tõttu õppetööl osaleda. Vastava kutse saamisel peab üliõpilane oma õppekava programmijuhti eemalolekust teavitama. Sel juhul on õppejõul kohustus korraldada õppetööst vabastuse saanud üliõpilase õppetöö nii, et ta saab samal semestril õppevõlgnevused likvideerida.